Meie ülemaailmne võrgustik

Eestis äri ajamine

Kui kiiresti saan ettevõtte luua?

Eesti on tuntud oma kõrgelt arenenud IT-lahendustega nii avalikus kui ka erasektoris ning ainulaadse tulumaksusüsteemiga juriidilistele isikutele. Internetis on võimalik registreerida uus juriidiline isik (osaühing: osaühing: asutamisel aktsiate eest sissemakseid tegemata) umbes 5 minutiga ja alustage äritegevust. Juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi osas on maksustatav sündmus nihutatud jaotamata kasumilt (nagu seda teevad klassikalised süsteemid) kasumi jaotamise hetkele.

Registreerimise portaal: www.rik.ee/et/ettevõtteregistri-portaal.

Mis on minimaalne vajalik investeering?

Osaühinguna 2 500 eurot.

Kuidas ma saan finantseerida?

Alates 1.1.2018 kehtivad laenude varjatud kasumieraldistele uued reeglid. Residendist äriühing tasub äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult tulumaksu, kui tehingu asjaolud viitavad sellele, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Emaettevõtjale ja sama emaettevõtja teisele tütarettevõtjale, välja arvatud laenuandja tütarettevõtjale, antud laenu puhul, mille tagasimakse tähtaeg on pikem kui 48 kuud, on maksumaksjal kohustus tõendada, maksuhalduri taotlus, laenu tagasimaksmise võime ja kavatsus. Maksuhaldur annab äriühingule nimetatud tõendite esitamiseks tähtaja vähemalt XNUMX päeva.

Kui laen siiski tagastatakse, kaob maksu tasumise õiguslik alus ning maksukohustuslane võib esitada sellest tuleneva tagastamisnõude kolme aasta jooksul.

Millist struktuuri peaksin kaaluma?

Kõigil neil on eelised ja puudused ning ühest õiget vastust pole, kõik sõltub teie konkreetsetest ärioludest ja -vajadustest. Allpool on lühike ülevaade peamistest struktuuridest:

Asutamine (teie välismaise ettevõtte haru)

  • Mitte eraldiseisev juriidiline isik, vaid ülemere emaettevõtte laiendus
  • Piiratud vastutust ja Eesti tegevust ei piirata
  • Kui teil on Eestis püsiv tegevuskoht, siis maksustatakse kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast välja võetud rahalises või mitterahalises vormis, Eesti ettevõtte tulumaksuga.
  • Peab viilima emaettevõtte raamatupidamisaruanded (auditeeritud ja kinnitatud ettevõtte majandusaasta aruanne), mis on koostatud emaettevõtte siseriikliku äriühinguõiguse alusel, äriregistrisse avalikuks tutvumiseks. Aruannete esitamise nõue ei kehti EMP lepingu osalisriikide äriühingutele, kui ettevõtte asukohariigi õigusaktid ei nõua majandusaasta aruande avalikustamist.

 avalik Aktsiaselts:

  • Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot
  • Tagab piiratud vastutuse ja piiritlemise Eesti tegevusele
  • Annab ettekujutuse kohalikust ja pikaealisest ettevõttest
  • Ettevõtte jaotatud kasumilt tasumisele kuuluv ettevõtte tulumaks
  • Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduste alusel
  • Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile
  • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik kõigile aktsiaseltsidele, millel on rohkem kui kaks aktsionäri.
  • Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslastele, kelle raamatupidamise aastaaruandes vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 4,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 2,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 50 inimest.

  • või vähemalt üks majandusaasta näitajatest ületab järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 12,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 6,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 180 inimest.

  • Kui raamatupidamise aastaaruande audit ei ole kohustuslik, võib raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi tingimusi, tekkida veidi vähem koormav raamatupidamise aastaaruande kohustuslik läbivaatamine:

1) müügitulu või -tulu 1,600,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 800,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 24 inimest.

  • või kelle raamatupidamise aastaaruandes ületab vähemalt üks majandusaasta näitajatest järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 4,800,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 2,400,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 72 inimest.

  • Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Osaühing (osaühing):

  • Aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 eurot
  • Kui osaühingu kavandatav osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepingus ette näha, et asutajad ei pea asutamisel osa eest tasuma. Asutaja peab sel juhul olema eranditult füüsiline isik
  • Tagab piiratud vastutuse ja piiritlemise Eesti tegevusele
  • Annab ettekujutuse kohalikust ja pikaealisest ettevõttest
  • Ettevõtte jaotatud kasumilt tasumisele kuuluv ettevõtte tulumaks
  • Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduste alusel
  • Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile
  • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamiskohustuslastele, kelle raamatupidamise aastaaruandes vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 4,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 2,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 50 inimest;

või vähemalt üks majandusaasta näitajatest ületab järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 12,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 6,000,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 180 inimest.

  • Kui raamatupidamise aastaaruande audit ei ole kohustuslik, võib raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi tingimusi, tekkida veidi vähem koormav raamatupidamise aastaaruande kohustuslik läbivaatamine:

1) müügitulu või -tulu 1,600,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 800,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 24 inimest.

  • või kelle raamatupidamise aastaaruandes ületab vähemalt üks majandusaasta näitajatest järgmisi tingimusi:

1) müügitulu või -tulu 4,800,000 XNUMX XNUMX eurot;

2) bilansipäeva seisuga varad kokku 2,400,000 XNUMX XNUMX eurot;

3) keskmine töötajate arv 72 inimest.

  • Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Partnerlused:

  • On kahte tüüpi ühinguid: täisühing (täisühing: osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) ja usaldusühing [usaldusühing: vähemalt üks osanik (täisosanik) vastutab usaldusühingu kohustuste eest kogu täisosaniku varaga ja vähemalt üks osanik (aktsionär) vastutab usaldusühingu kohustuste eest usaldusühingu ees. usaldusosaniku sissemakse ulatus].
  • Seltsingud on juriidilised isikud, seega tuleb ettevõtte jaotatud kasumilt tasuda ettevõtte tulumaksu
  • Seltsing on resident, kui see on asutatud Eesti seaduste alusel
  • Peab esitama äriregistrile majandusaasta aruande (välja arvatud juhul, kui osanikeks on kõik füüsilised isikud)
  • Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise ja ülevaatamise kohustuse osas kehtivad samad tingimused, mis osaühingule.
Mida saaksite mulle palgaarvestuse ja maksustamise nõuete osas anda?

Kui palju maksab ettevõtte tulumaksu?

Ettevõtte tulumaksumäär Eestis on 20/80, mis on arvestatud väljamakse netosummalt.

Ettevõtte tulumaks ei ole klassikaline, vaid pigem kasumi jaotamise maks, kuna kasum ise (mis tahes või mis tahes allikast) ei ole maksustatav seni, kuni seda ei „võeta välja”. Väljamaksmisel maksustatakse väljamakse netosummalt 20/80 (regulaarse dividendide jaotamise korral 14/86, vt allpool).

Maksustamisbaas sisaldab erisoodustusi (mis ei ole saaja poolt maksustatav), kingitusi, annetusi, esinduskulusid, dividende, kasumi korrigeerimist, ettevõtlusega mitteseotud kulusid.

Kahjum ei oma tulumaksu tähendust ja kasumieraldised maksustatakse tulumaksuga sõltumata ettevõtte raamatupidamislikust kahjumist.

Püsivad tegevuskohad maksavad ettevõtte tulumaksu sarnaselt juriidilistele isikutele. Rakendatakse eraldiseisva üksuse lähenemisviisi. Tulumaksuga maksustatakse püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodi jooksul püsivast tegevuskohast välja viidud rahalises või mitterahalises vormis. Tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik erisoodustused, mida mitteresident annab oma töötajatele või juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma püsiva tegevuskoha kaudu või arvelt. Mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused ja annetused ning külaliste võõrustamise kulud maksustatakse tulumaksuga (kehtivad teatud maksuvabastused).

Mis siis, kui kasutaksime oma valdusfirma loomiseks Eestit?

 Residendist juriidiliste isikute poolt väljamakstavatelt dividendidelt maksustatakse üldjuhul ettevõtte tulumaks 20/80 (vt erinevat kohtlemist allpool). Maksustamist ei kohaldata, kui EL, EMP või Šveitsi residendist tütarettevõttelt saadud dividendide arvelt jagatakse dividende, kui on täidetud 10% osaluslävi. Mis tahes teisest riigist saadud dividendide puhul kehtib erand tingimusel, et dividende või nende aluseks olevat kasumit on välismaal teatud määral maksustatud. Kui aktsiate osakaal on alla 10%, toimub topeltmaksustamine, välja arvatud juhul, kui dividendid tulevad mitteresidendist äriühingult. Viimasel juhul saab osalus sellelt tulult välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksu dividendidelt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata.

Kuna tulumaksusüsteem on üles ehitatud selliselt, et maksustatav sündmus on nihutatud jaotamata kasumilt (nagu seda teevad klassikalised süsteemid) kasumi jaotamise hetkele, siis nendele maksulepingute dividendide maksustamist käsitlevad artiklid ei kehti. dividendid, kuna maksuobjektiks on kasum ise ning maksukohustus tekib Seltsi tasandil, mitte dividendisaajal.

Jaotatud dividendidelt täiendavat tulumaksu kinni ei peeta.

Sellest hoolimata kehtib alates 1.1.2018 regulaarselt väljamakstavatele dividendidele ja muudele kasumieraldistele madalam tulumaksumäär (14/86). Kalendriaastal jaotatud kasum, mis on väiksem või võrdne residendist äriühingu tulumaksu tasunud eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, maksustatakse maksumääraga 14/86, mis arvutatakse netosummalt. jaotatud kasumist.

Kirjeldatud viisil maksustatud dividendid on ka saaja maksustatav tulu ja tulumaks peetakse kinni 7% määraga. Sellele (7%) kehtivad ka tulumaksulepingu dividendide punktid.

Tulenevalt Eesti tulumaksusüsteemi eripärast soosib süsteem rahandusettevõtteid. Eesti ettevõtete teenitud intressid on maksuvabad seni, kuni neid ei jaotata.

Eestis ei kehti õhukese suurtähtede kasutamise reeglid. ATAD direktiivi inkorporeeris Eesti aga tulumaksuseadusesse alates 1.1.2019. jaanuarist XNUMX ja teatud laenukasutuse kulutuste ületamine on Eesti ettevõttele maksustatav.

Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud finantsettevõtja, laenukasutuse jääkkulud üle 3,000,000 30 XNUMX euro ning XNUMX protsenti residendist äriühingu intressilt, maksult ja kasumilt enne amortisatsiooni, osalt, mis ületab ettevõtte kahjumit. residendist äriühing, kui teatud tingimused ei ole täidetud.

Alates 1.1.2020 inkorporeeris Eesti tulumaksuseadusesse hübriidsete mittevastavuste kokkulepete direktiivi ATAD 2, mistõttu tuleb ka sellele teemale tähelepanu pöörata.

Erandid ei kehti kontserni ettevõtete võõrandamisele.

Milliseid töömakse ja sotsiaalkindlustust tuleb maksta?

Kui eraisik on Eesti resident, siis tema suhtes kehtivad Eesti maksuseadused.

Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 183 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 12 päeva. Isik loetakse elanikuks tema Eestisse saabumise päevast.

Kui välislepingu alusel ettenähtud elukoht erineb seaduses ettenähtud elukohast või kui välisleping näeb tulu maksustamiseks ette seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingus sätestatut.

Siseriiklikku sidumispiduri reeglit pole.

Soovitame igal uuel Eestisse tulijal või Eestis töötaval inimesel küsida professionaalset nõu, et teha kindlaks, kas ta on Eesti maksuresident.

Kehtivad üksikisiku tulumaksu määrad Eestis

Eestis on formaalselt ühtne tulumaksusüsteem ja praegu on maksumäär 20%. Sellest hoolimata muudeti alates 1.1.2018 füüsiliste isikute tulumaksusüsteemi ning residendist füüsilise isiku tulust mahaarvatav maksuvabastus on nüüdsest sõltuv tulu suurusest. Selle suurus on 6000 eurot aastas, aga kui sissetulek ületab aastas 14 400 eurot, siis iga järgmine euro vähendab seda. Kui aastasissetulek ulatub 25 200 euroni, on põhivabastus 0.

Põhivabastus kehtib ka EMP lepinguosalise riigi residendist füüsilisele isikule. Alates 1.1.2022 saab EMP lepingu riigi residendist füüsiline isik seda mahaarvamist teha igakuiselt, nagu seda teevad Eesti residendist füüsilised isikud.

Eesti sotsiaalkindlustusmakseid peavad tasuma ka tööandjad ja töötajad. Neid on 3: sotsiaalmaks (sotsiaalmaks), töötuskindlustusmakse (töötuskindlustusmakse) ja sissemakse kohustuslikku pensionifondi (kohustusliku kogumispensioni makse).

Sotsiaalmaks on täielikult tööandja kohustus, maksumäär on 33% ja maksubaas on väljamaksed töötajatele (st. palk, sh. juhatuse liikmetele tasu maksmine, jms)..

Töötuskindlustusmaksed jagunevad kaheks: tööandja kindlustusmakse määr on praegu 0,8% ja töötaja kindlustusmakse määr on praegu 1,6%. Maksubaas ühtib sotsiaalmaksuga. Tööandja peab töötaja osa tema töötasust kinni pidama. Kindlustusmakse on (töötaja tulust) tulumaksuarvestuses mahaarvatav. Tööandja preemiat arvestatakse nagu sotsiaalmaksu. Hinnad vaadatakse üle igal aastal. Juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole kindlustatud ning töötuskindlustusseadus neid ei hõlma.

Sissemakse kohustuslikku pensionifondi peetakse töötasust kinni ja see on (töötaja tulust) tulumaksustamisel mahaarvatav. Maksumäär on 2% ja maksubaas ühtib sotsiaalmaksuga, kuid erinevalt sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusest ei hõlma see mitteresidente, kuid erinevalt töötuskindlustusest katab juhatuse ja nõukogu liikmed.

Sissemaksete tegemise kohustus tekib kohustatud isiku 1-aastaseks saamise aastale järgneva aasta 18. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmispäeva aasta 31. detsembril.

Alates 1.1.2021 on kohustatud isikul õigus jätta väljamakse (osamakse) tegemata, kui ta esitab väljamakse tegemisest vabastamise avalduse.

Eestil on vastastikune leping Austraalia, Valgevene, Kanada ja Ukraina ning EL-i riikidega (hõlmab EL-i õigust), mille kohaselt nende riikide ülemere kodanik lähetatakse määratud ajaks Eestisse ja jätkab sotsiaalkindlustusmaksete tasumist oma kodus. riigis, siis on tööandja ja töötaja Eesti sotsiaalmaksu tasumisest vabastatud.

Mis on käibemaks (KM) ja kas ettevõte tuleks registreerida?

 Käibemaks on "kaupade ja teenuste maks" tehtud tarnetelt, mille tavamäär on 20%. Kui ettevõtja teeb maksustatavaid kaupu üle 40 000 € 12 kuu jooksul kalendriaasta algusest arvestatuna, PEAB ta olema registreeritud käibemaksukohuslaseks.

Tarneid on kolme tüüpi

Maksustatav – peab võtma tarnetelt käibemaksu, saab sisendkäibemaksu tagasi küsida

Maksuvaba – ei saa võtta käibemaksu ega taotleda sisendkäibemaksu tagasi

Väljaspool reguleerimisala – teatud tarnete sooritamine, mis ei ole maksustatavad, kuid annavad õiguse sisendkäibemaksu tagasi küsida (nt terve üksuse või selle osa tarne).

Enamiku kaupade ja teenuste tarnimine Eestis oleks maksustatav. Kui aga neid tarnitakse väljaspool Eestit asuvatele ettevõtetele, tuleb küsida nõu, millist käibemaksumäära kasutada, kui see on olemas.

Kui Eesti üksus müüb kaupu (nt ekspordiks) või osutab teenuseid oma EL-i välisele emaettevõttele, siis sellelt välismaiselt tarnilt käibemaksu (0% maksumääraga) ei võeta, kuid lähtudes sellest, et Eestis sooritatud tarne oleks käibemaksukohustuslane, saab üksus tagasi nõuda. kogu oma sisendkäibemaksu.

Kuna Eesti on EL-i liikmesriik, siis kehtib direktiiv 2006/112/EÜ ühise käibemaksusüsteemi kohta.

 Kas saame pakkuda oma töötajatele aktsiaoptsiooniplaane?

Paljud ettevõtted peavad aktsiaoptsiooniplaane oluliseks vahendiks võtmepersonali meelitamiseks, motiveerimiseks ja hoidmiseks.

Eestis on mitmeid “kinnitatud” aktsiaoptsiooniplaane, mis annavad maksusoodustusi nii töötajatele kui ka tööandjatele ning sageli on võimalik kohandada välismaist aktsiaoptsiooniplaani, et see sobiks ühte neist “kinnitatud” plaanidest.

Tegemist on aga tehniliselt väga keerulise valdkonnaga ja hoolikas planeerimine tuleb ette võtta kohe, kui hakatakse kaaluma aktsiaoptsioonide plaanide rakendamist Eestis.

 Kuidas muidu saame oma töötajatele hüvitist maksta?

Eestis on ettevõtetel oma töötajatele pakkuda väga kitsas hüvitiste ja soodustuste valik.

Kas ma peaksin veel midagi teadma?

Mis siis, kui teeme piiriüleseid tehinguid kontserni ettevõtete vahel?

Eesti järgib rahvusvaheliselt tunnustatud Siirdehinnad (TP) eeskirjad, mille kohaselt tuleb sidusüksuste vahelised piiriülesed või riigisisesed tehingud ja finantstehingud toimuda turutingimustel. Hind ja tingimused peaksid olema samad, nagu oleksid tehingud olnud täiesti sõltumatute osapoolte vahel.

Kuna on jaotustulumaks, siis toimib süsteem veidi teisiti. Kui residendist juriidilise isiku ja residendist juriidilise isikuga seotud isiku vahel sõlmitud tehingu hind erineb nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud või summa mida maksumaksja ei oleks kuludena kandnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Maksumäär on 20/80 nagu dividendidel.

Kui üks lepinguosaline maksab siirdehindade korrigeerimiselt tulumaksu, saab teine ​​pool topeltmaksustamise välistamiseks jaotada kasumi samas osas maksuvabalt.

Tüüpilised tehingud sidusüksuste vahel, mis on hõlmatud TP määrustega, on järgmised:

  • Kaupade ost-müük
  • Juhtimisteenuste osutamine
  • Kinnisvara üüritasud
  • Immateriaalse vara, nt kaubamärgid, patendid, üleandmine
  • Teadmiste, asjatundlikkuse, ärikontaktide jms jagamine.
  • Rahalise toetuse pakkumine, nt kontsernisisesed laenud ja laenudelt turuintressi võtmine.

Ettevõte peab koostama siirdehindade aruande, mis tõendab tehingute turupõhisust. Aruanne sisaldab funktsionaalset ja riskianalüüsi, vastuvõetud hinnamudeli analüüsi ja turupõhist võrdlusuuringut.

TP eeskirjad kehtivad olenemata üksuse "suurusest", kuid ainult "suured" üksused peavad läbi viima üksikasjaliku TP analüüsi.

Siirdehindade turuväärtuse määramise dokumenteerimisel järgitakse majandustehingute dokumenteerimise üldisi nõudeid. Kohaldatakse täiendavaid dokumentatsiooninõudeid:

1) residendist krediidiasutusel, kindlustusseltsil ja väärtpaberiturul registreeritud ettevõtjate ühendusel;

2) kui tehingu üheks pooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;

3) residendist äriühing, millel on tehingule eelnenud majandusaastal 250 või enam töötajat koos sidusisikutega või käive või 50 miljonit eurot või rohkem koos sidusisikutega või mille koondbilansimaht on 43 miljonit eurot või rohkem ;

4) mitteresidendil, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on tehingule eelnenud majandusaastal 250 või enam töötajat koos sidusisikutega või käive või 50 miljonit eurot või rohkem koos sidusisikutega või kellel on koondbilanss lehe kogumaht 43 miljonit eurot või rohkem.

Koostatud dokumendid peavad veenma maksuhaldurit, et maksumaksjal oli alust arvata, et siirdehind vastab turuväärtusele. Maksuhaldurile esitatavad dokumendid jagunevad järgmiselt:

1) põhitoimikust koosneva rahvusvahelise koondgrupiga seotud dokumendid;
2) Eesti residendist või püsiva tegevuskoha kaudu Eestis tegutseva mitteresidendist juriidilise isiku ja tema poolt tehtud tehingutega seotud dokumendid, mis koosnevad riigipõhistest dokumentidest;

3) riigiti toimik, kui seotud isikute tulud eelmisel majandusaastal olid 750 miljonit eurot või rohkem.

Kui dokumendid on koostatud võõrkeeles, esitab maksumaksja dokumendid maksuhaldurile võõrkeeles. Maksuhaldur võib nõuda dokumentide tõlget eesti keelde, määrates tõlke esitamiseks mõistliku tähtaja.

Meie ettevõtted Eestis
Kuidas saab Kreston teie äri kasvatada?
Valige oma ettevõtte tüüp:

Viimased uudised

Kreston Reeves nimetab restruktureerimispartneri

Raamatupidajad, äri- ja finantsnõustajad Kreston Reeves on Carrie Jamesi ametisse nimetamisega tugevdanud oma turgu juhtivat ümberstruktureerimismeeskonda.

Kreston Global tervitab Põhja-Makedoonia liikmesettevõtet

Kreston Global tervitab Põhja-Makedoonia liikmesettevõtet 

Kreston Makedoonia asutati selle aasta alguses ja enne Kreston Globali võrgustikuga liitumist oli see algselt tuntud kui TPM Audit. Asutajapartner Nenad Tortevski juhtimisel.

ESG ja audit

Kreston võtab Maapäeval ette

Keskkonnasäästlikkus on meie maa jaoks hädavajalik, kuna kliimamuutused kasvavad pidevalt, kõik ettevõtted saavad selle toetamiseks kohaneda. Raamatupidajad ja audiitorid on parimas kohas, et anda klientidele ESG-alast nõu ja aidata tulevikus jätkusuutlikkuse raamistikega.